Eesti Rahvusraamatukogu 95. sünnipäeva ja raamatukogu maja 20. sünnipäeva tähistava näitemängu tegevus toimub mõtteliselt 1872. aastal Kadrina kihelkonnas, Metsiku külas, kus leiab aset taluperemeeste koosolek oma raamatukogu asutamiseks. Kadrina kihelkonna Metsiku küla “Õppija Seltsi Pibliotek” oli ärkamisajal üks esimesi omaalgatuslikke laenuraamatukogusid Eestimaal.
Raamatukogu 18 aastase tegutsemisaja jooksul osteti kokku 678 raamatut, mis leidsid ümberkaudse rahva hulgas elavat kasutamist. Lugesid nii mehed kui naised, tõestades sellega eestlase lugemisoskust ja õppimishuvi. 1880. aastatel Venemaal toimunud seadusemuudatusega kooskõlas läksid impeeriumi raamatukogud haridusministeeriumi alluvusse. Hakati kontrollima ning nõudma asutamis- ja tegevuslubasid. Asutamisluba oli talupojaseisusest inimesel raske saada ja 1889. aastal Metsiku laenuraamatukogu suleti.
Sulgemise järel jäi raamatukogu Pruulide perekonna valdusesse olles endiselt avatud ka teistele inimestele. Täiesti juhuslikult sattusid 1966. aastal tollase Kreutzwaldi nim. Riikliku Raamatukogu töötajad sellesse Lääne-Virumaa unustatud külla, kus leidsid eest suhteliselt täieliku ja rahuldavas korras säilinud kogu. 1968. astal osteti Metsiku raamatukollektsioon Riikliku raamatukogu poolt ära. Praegu kuulub Metsiku laenuraamatukogu kollektsioon Eesti Rahvusraamatukogu arhiivkogu koosseisu.
Näitemängus on kasutatud Danel Pruuli ja Hans Pruuli ülestähendusi, H.Remmelti “Metsiku küla laenuraamatukogu lugu”, tekste ja teemasid C.R.Jakobsoni “Isamaalistest kõnedest”, A.H.Tammsaare “Tõest ja Õigusest”, O.Lutsu “Kevadest”, A.Gailiti “Ekke Moorist”.
Koostööpartnerid: VAT Teater, Avision, OÜ Trumm
Täname Eesti Kultuurkapitali!
Esietendus 10. septembril 2013 Rahvusraamatukogu fuajees