Eduard Wiiralti gravüürid „Kabaree“ ja „Põrgu“ jõudsid teatrilavale

Eile esietendus VAT Teatris Tanel Saare uuslavastus „Kabaree.Põrgu“. Tegemist on füüsilis-tantsulise lavastusega inspireerituna Eduard Wiiralti kahest samanimelisest gravüürist.

Eduard Wiiralti gravüürilt „Kabaree” vaatab vastu pöörane galerii – kõikehõlmav peomelu, inimesed erinevatest seisustest, elukutsete ja maailmavaadetega, kõik ühtmoodi eufoorias ja pahupidi. Wiiralti teiselt teoselt, pealkirjaga „Põrgu”, vaatab vastu hoopis teistmoodi inimkond – piinatud hinged, kellest elu ja aeg oli pigistanud välja viimsegi lootusepiisa. Lavastaja Tanel Saar on noppinud Wiiralti kahelt detailirohkelt gravüürilt kimbu tegelasi ning andnud neile loo. Keegi põgeneb. Keegi otsib inimlikku puudutust. Keegi kahetseb. Keegi peab lahingut mineviku deemonitega. Kui vaid saaks oma muredest lahti! Kasvõi sekundiks, kui absindi ja muusika koosmõju tekitab nii mõnusa, sooja ja turvalise tunde.

Wiiralti aegne enesepõletamine võib küll tänasest melust näiliselt erineda, kuid tulemus on ikka sama: pidu on riitus, mil inimene tunneb end hetkeks vabana. Vabana millest – eks seda teab iga piduline ise kõige paremini. Kuid valusalt saab selgeks, et oma isiklikke deemoneid ei suuda lõpuni taltsutada ükski jook, tantsukava ega kiresööst. Paradiisist põrgusse on alati vaid kõigest üks pisike samm. Lavastaja Tanel Saar rõhutab, et tegemist ei ole Wiiralti autobiograafilise looga: „Seitse näitlejat elustavad läbi füüsilis-muusikalise üledoosi Wiiralti graafilised meistriteosed, tuues publikuni kogu maailma valu ja naudingud tehislikust paradiisist otse maisesse põrgusse.“

Tänavu möödub Eduard Wiiralti sünnist 125 aastat. Tema mitte-eestlaslikult eksootilised gravüürid 1930ndatest kujutavad metsikut, ülevool avat ja ennasthävitavat meeleolu, mis valitses sõdadevahelisel ajal. See meeleolu võtab väikestviisi võimust ka tänases Eestis. Aeg kordub jälle, kuid loodetavasti suudame sel korral seljatada oma sisemised ja ühiskondlikud deemonid ilma lahingusse tormamata. 

Kontseptsiooni autoriks ja lavastajaks on Tanel Saar. Koreograaf Hanna Maria Saar, kunstnik Joel Väli, valguskunstnik Rommi Ruttas, helilooja ja muusik Madis Muul. Laval Karolin Jürise, Maria Paiste, Ago Soots, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Rasmus Järvesaar, Hanna Maria Saar, Tanel Saar.

Lavastus on ilma kõneldava tekstita ning sobib seetõttu ka eesti keelt mitteoskavale publikule. Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1h ja 30 minutit. Teater ei soovita lavastust alla 16-aastastele.