Poolteist aastat tööd.
8 testi publikuga.
10 ametlikku etendust.
28. jaanuaril jõudis oma võiduka lõpuni tehnoloogia- ja rännaklavastus “Vivaarium”.
Just nimelt võiduka lõpuni, sest kapslid olid rahvast täis ja tagasisidet voolas uksest-aknast. Inimesed tahtsid oma kogemust ja mõtteid jagada. Ja meie olime selle üle äärmiselt rõõmsad ja tänulikud.
Nüüd on “Vivaariumist” jäänud vaid soe mälestus – ja hulk datat: kõik teie valikud, eelistused, otsused on ju statistikana säilinud ja selle põhjal, sai teatripublik tõepoolest nelja maailmavaatelisse gruppi jaotatud.
Nuputame veel, millises vormis tulemusi maailmaga jagada, sest jagada seda tuleb!
Aga harrastusteadusliku kokkuvõttena võib tõdeda, et keskmine “Vivaariumi” külastaja on kõige enam Hõbevalgete (rahvusmeelsete) nägu; järgmised kaks gruppi, Laimid (keskkonnasõdalased) ja Türkiisid (tehnoloogiaentusiastid) jagunevad üsna võrdselt ja Violetid (traditsioonilise peremudeli ja hierarhiate kaitsjad) longivad kõige sabas.
Selgeks sai seegi (vana tõde), et inimene ihkab kuuluda gruppi (isegi, kui see nende vaateid täiel määral ei esinda) ja et rahvas eelistab oma diktaatorit võõrale diktaatorile (“Sest enda oma on ikkagi enda oma!”).
Pärast etendust toimunud publikuvestlustes kuulsime tihtilugu lauset: “Ma ei uskunud, et minu meelt on nii lihtne muuta!”.
Aga on. Eriti veel, kui seda esitada mänguna. Ja nüüd käib juba uhke valimistemäng.
Uus Vivaarium on ka juba väljas – valimismootor 2023. Proovige sedagi lõbusat mängu.
Kogu “Vivaariumi” tiim, Helen Rekkor, Mihkel Seeder, Sander Põldsaar, Villem Rootalu, Helena Väinmaa, Johannes Valdma, Rommi Ruttas, Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Merilin Kirbits, Maarja Tammemägi, Martin Koldits, Rebecca Tamm ja kogu VAT Teatri pere tänavad kõiki, kes “Vivaariumis” osalesid ja sellesse oma arvamusega panustasid!
Rebeca Rosalie Parbus