Arm mõõtu peab, kui hirmul pole määra
Kuskohta pageda?
Ma pole teinud kurja. Aga meenub:
ma elan maailmas, kus kurja teha
on tihti kiiduväärt, kuid teha head
on vahel ohtlik hullus. Oh, mis saab?
Kas proovin naiselikku kaitset, öeldes,
et pole teinud kurja?
W. Shakespeare
Kes on Leedi Macbeth? Kas õrn naine või võimuahne, kalkuleeriv koletis? Leedi toetab igati oma abikaasat, kuid ta teab ka, kuidas mehega manipuleerida. Kõik on pealtnäha hästi, lausa ideaalne, ent midagi on selles suhtes puudu.
Nõidade ennustused annavad Leedile lootust, et ehk täitub tema lihtne ja inimlik soov olla õnnelik – kui ta vaid saavutaks vajaliku võimu. Ja Leedi tahab olla väga-väga õnnelik…
See paneb ta loobuma oma naiselikkusest ning tegutsema. Mõrv sünnitab hirmu ja hirm viib omakorda järgmise mõrvani. Verd voolab, inimesed kaovad, enesekindlus kasvab ning iga järgnev sooritus muutub aina lihtsamaks. Pole vahet, kas ohvriks on armastatud juht, perekonnasõber või süütu laps, veri ihkab verd ja kõik nad on võrdselt tema õnne tee peal ees.
Ühel hetkel saab karikas täis ja kätelt pole võimalik enam verd maha pesta. Suudab inimene säärast nõiaringi murda?
Ajal, mil Shakespeare kirjutas tragöödia „Macbeth“, valitses Inglismaad kuningas James I, kes uskus ja kartis nõidust. Nõiad olid Shakespeare´i ajal populaarsed, kuid nende lummusest ei ole pääsetud tänapäevalgi. Inimesed on pööranud selja jumalale ja otsivad tuge teistes jõududes. Nõiduse maailm on salapärane ja külgetõmbav. Miks tunnevad aga kõikvõimsad nõiad huvi halli inimsoo vastu?
Lavastuse aluseks on W. Shakespeare´i näidend „Macbeth” ja Shakespeare´i sonetid.
Esietendus: 19. detsembril 2017 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 tund ja 45 minutit
Kokku oli 17 etendust, neist 1 Tartu Uues Teatris, 1 Rakvere Teatris ja 15 Tallinnas Rahvusraamatukogu Teatrisaalis. Viimane etendus toimus 01.02.2019 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis.