Lavastus oli Mari-Liis Velbergi TLÜ koreograafia eriala bakalaureusetöö (kevad 2016) ja autor on ka Mait Agu nimelise preemia laureaat (pälvitud sügisel 2016).
—
Tantsuline pihtimus naise silmade kaudu
Mérimée on tsiteerinud Palladas´t 1845. aastal:
Sappi on täis iga naine
ja hea on ta vaid kahel viisil:
esmalt voodis ja veel,
kui lamab mulla all ta.
Carmen küsib 2016. aastal: “Ma olen metsik ja arusaamatu, nii kaua kuni Sa otsustad, et olen metsik ja arusaamatu. Kas Sa oled mu ärataja või mu tapja?”
Tantsulavastus “Carmeni avaldamata kirjad” tõukub Prosper Mérimée teosest “Carmen”, mis on kirjutatud mehe silmade läbi 19. sajandil.
Lavastaja ütleb: “Minu meelest oli oluline rääkida see lugu ka naise vaatepunktist võetuna. Kirjade, tantsude ja muusika põimingus saab pihitud üks lugu, nagu Naine seda näeb – mida ta tegelikult on tundnud ja kogenud.
Olla erinev, olla julge, pole alati lihtne. Eriti kui su käitumine ei tundu tüüpiline ja ei mahu raamidesse. Carmeni tegelaskujuga seostuvad inimestele elu olulisimad põhiväärtused – vabadus, armastus, iseendaks jäämine ja väärikus. Carmenis on olemas kõik naise arhetüübid – tüdruk, kuninganna, perenaine ja armastaja. Meie lavaloos kohtuvadki mitte niivõrd Carmen ja Jose vaid Naine ja Mees.
Oma “Carmeni kirjade” uurimusteekonnal oleme küsinud mitmeid küsimusi: Mis on kaalul, kui koos on hunt ja koer? Kas tõeline armastus peabki lõppema millegi surmaga või ei tohi lasta sellel nii kaugele minna? Kas saatus või inimesetahe ons ee, mis loeb?
Lood on nagu rituaalid, mida on vaja jagada, et puhastuda, et uued lood saaksid meie ellu tulla. Tõde on terapeutiline ning Eesti naised võiksid aina julgemalt jagada oma lugusid – see on ka üks põhjuseid, miks “Carmeni avaldamata kirjad” on sündinud. Kui midagi üleni kogeda ja väljendada, siis võid Sa sealt leida sõnumi, oma väe. Kirjad on vaid üks võimalus otsida tõde.
See lavastus on küll koreograafia eriala bakalaureusetöö, kuid idee ja uurimus selle loomiseks sai alguse juba mitu aastat tagasi. Ühel päeval,lugedes “Carmenit”,see mind enam lahti ei lasknud ja nõudis väljendamist.
2012. aastal käisin Hispaanias Granadas ka Carmeni radadel, et otsida loo sõnumit ja kogeda sealset flamenco kultuuri. Rikastavad loomingulised vestlused ja dramaturgia arendamine koostöös Aare Toikkaga, tantsude taastamine koos Lehti Kostabiga, koostöö näitleja, muusiku ja teiste kunstnikega on olnud omamoodi palverännak.”
Täname: Heili Einasto, Renee Nõmmik, Tatjana Romanova, Katariina Ratasepp, Inga Vares, Kati Kivitar, Mari Mägi, Sille Kapper, Anu Purre.
—
Senised etendused on puudutanud nii naisi kui ka mehi.
Üks tagasiside just härralt: Väga mõnus etendus! Naised ongi nii… kuidas nüüd öeldagi… müstilised. Seda oli näha. Julgen etendust soovitada küll.
Mõned tagasiside mõtted naistelt: See oli naha-alla-pugevalt võimas ja ilus, mis oled loonud; See puudutas mind väga-väga sügavalt ja sünnitas minus hoopis uue nägemuse naiselikkuse, tegelikkuse, müstika, muinasjutulisuse ja vahetevahel sellest kaasahaarata laskmisest ja sidumisest. Pani paika nagu ühe pusletüki minu sees; Kasvōi korraks siia pilvisesse ja vihmasesse päeva killuke Hispaania lõhna, värve, head fiilingut ja energiat; Etendus oli väga inspireeriv, nii palju tundeid oli laval, seal oli väga palju maalilisi hetki; Mulle väga meeldis ka Ago Soots, mõtlesin, et partneri valik sellesse etendusse on erakordsel raske ülesanne, ja mulle tegi rõõmu, et valik oli just selline. Ma leidsin üles mingi sisemise teadmise – sa tantsisid selle minus nähtavale; Suur samastumine ja hing tahtis kinni jääda…; Mehi, Eesti mehi, tantsima panna on keeruline rääkimata kire näitamisest, palju õnne kõigile!; Etenduses oli palju leidlikke ja imelisi hetki/kohti.
Üks vaataja saatis meile pärast teatriskäiku sellise teksti:
Kus lõpeb luuletus, ja algab keha?
Või mis neid ühendab – sild sinna teha?
On see üks sidepael, või vaist?
Tants hoopiski, mis väljendab üks naist!
Ei ole loost küll lugu kaunimat,
kui lugu naisest ennast otsimas!
Või miks vaid naine? Samas on üks mees,
täis jõudu, hirme, kirge – meie sees?
Sa lihtsalt tule, tule avasta
et kuhu säde suudab lennata?
—
16. detsembril toimus pärast etendust vestlusring
“VAT EKSTRA: Carmen ja naise arhetüübid” . Vestlusringis osalesid Katrin Saali Saul ja Mari-Liis Velberg ning modereeris Ingrid Peek.
Etendus oli ühes vaatuses ja kestis 50 minutit
Esietendus 28. aprillil 2016 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis
Kokku oli 9 etendust.