Lavalugu vaimust ja võimust
Sokratese kohtuprotsess muistses Ateenas toimus 2412 aastat tagasi. Demokraatliku Ateena rahvakohus mõistis Peloponnesose sõja kangelase ja mitmete Ateena riigimeeste õpetaja Sokratese surma. Sokrates, kes pidas seadust ülimaks, tühjendas vastu vaidlemata mürgikarika. Temast sai aastaiks voorusliku targa võrdkuju.
Teatrilavale pääses Sokrates värvika tegelasena juba oma eluajal Aristophanese teoses “Pilved”. Ka olla Sokrates aidanud Euripidest tema loometöös. Delfi oraakelgi kuulutas Sokratese maailma kõige targemaks inimeseks.
Esmalt teame Sokratest muidugi tema õpilaste Platoni ja Xenophoni teoste kaudu. Sokratesest on kirjutatud lugematu arv kordi ja tänagi kirjutatakse Sokratese kohta midagi iga päev. Sokrates uskus, et asjade olemuse väljauurimine on inimese võimuses. “Tunneta iseennast!” oli tema tegevuse lähtekoht. Talle näis ainsa tõeliselt inimliku tegevusena tõese tunnetuse eristamine näivusest.
Kuid vankumatu tõeotsing ja inimeste proovilepanek ei viinud tedagi soovitud tulemusteni. Nagu kirjutab Nietzsche: üllas inimene kohtab paratamatult selliseid elu piiripunkte, kus ta mõistmatuses tardub.
On üsna kindel, et inimene pole nende paarituhande aasta jooksul, mis meid Sokratese surmast lahutab, märkimisväärselt muutunud. Päevakorral on samad küsimused; jumalad on küll kuju muutnud ja vahetunud, kuid inimeste usk pettekujutelmadesse pole kuskile kadunud.
Mõistlik inimene – kust teda leida? Mõistlik inimene on iidoliusku liigikaaslaste hulgas haruldane nagu albiinokoer. “Koera nimel!” – vannuks Sokrates.
VAT Teatri lavalugu Sokratese kohtuprotsessist on algupärane lavateos antiikse kohtudraama vormis.
*Prytaneion – prütaanide ametihoone Akropolise põhjanõlval. Ateena sümboolne keskus, kus säilitati igavest tuld.Etendus oli kahes vaatuses ning kestis koos vaheajaga 2 tundi ja 30 minutit.Esietendus: 11. detsembril 2013 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis.
Sihtgrupp: alates gümnaasiumieastKokku oli 27 etendust, viimane etendus toimus 12. märtsil 2015 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis.