“Eestlaste juures läheb kaine asjalikkus niikaugele, et küsimustest, mis pole puhtpraktilised, üldse aru ei saada – ideaale läänelikus mõttes pole neil ollagi” /Hermann von Keyserling/
Eesti omariikluse sünnilugu kajastava lavastuse pealkiri “Kevadtalv 1918” iseloomustab hästi seda segast aega, millesse näitemäng publiku kaasa viib: vabariik on küll välja kuulutatud, kuid Saksa okupatsioon on võtnud tulevikulootuse- nagu märtsis maha sadanud lumi võib korraks suretada iga varakevadise märgi ja tunde.
“Kevadtalv 1918” toob vaataja ette sündmused maal, rüüstatud mõisas, millega selle omanik, keskealine haritlasest krahv, on tulnud jumalaga jätma. Selles lohutus ümbruses saab alguse krahvi ja tema eesti neiust sekretäri tundlik ja melanhoolne armulugu.
Näidend on kirjutatud ja lavastus valmis tähistamaks Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva.
Etendus oli kahes vaatuses ja kestis 2 tundi
Sihtgrupp: noored ja täiskasvanud
Esietendus: 6. augustil 2008 Rahvusraamatukogu Teatrisaalis
Lavastust mängiti kokku 11 korda (Rahvusraamatukogu Teatrisaalis, Tapa Kultuurikojas, Jõhvi Kontserdimajas, Kuressaare Linnateatris, Valjala Rahvamajas, Saueaugu Teatritalus, Aravete Rahvamajas). Viimane etendus toimus 23. veebruar 2009 Tapa Kultuurikojas.